...pole sõnu...

Praegu istun oma vanas korteris ja ootan ja ootan..Eile kolisin suht norm tundub ikkakist katuse tuba.Ühe aine pärast kõik perses.Oleks pidanud kohe teise kooli minema nahui ma sealt ostis passisin mõtetult.Oi kuidas ma seda 21 juunit ootasin et peale seda on nö Vabadus aga hui on.Kõik räägivad lõpetamisest ei taha seda sõna lihtsalt kuulda.Maxima kutsub.....Pole mõtet enam pingutada nüüd on kõik pohui.Ei  viitsi enam mõelda suht mark on..Bläää kuidas tahaks praegu juua nii et homset poleks ainult juua juua juua.Kursusejuhendajal on ja hea räägida.